Noorte Riigikogus on mitme teise komisjoni seas esindatud ka kultuurikomisjon, kes tegeleb keeleseadusega. Neile on oluline, et Eestis räägitaks peamiselt siiski eesti keelt. Sellest lähtudes pöördusin ühe kultuurikomisjoni liikme Ketlin Jugansoni poole, et temalt küsida, mida ta arvab tänapäeva noortest, kes sotsiaalmeedias ala tasa eesti-inglise segakeelt ehk estonglish‘it kasutavad.  Tõin

Haritud EKRE saadikute ratsionaalsed muudatused ettepanekud lükati tagasi, sest kitsarinnalised saadikud ei ole võimelised nägema suuremat pilti. Välja pakuti sunddeporteerimine riigist, kui keeletaset ei saavutata, ja keeletaseme tõstmine C1 peale. Kaks vägagi hädavajalikku sätet, sest kujundame Eestit siiski eestlastele mitte mingitele pagulastele. Keegi ei soovi elada riigis, kus isegi oma

Tänasel Riigikogu istungil esimese eelnõu läbivaatamisel, mis tuli Õiguskomisjonilt seoses enesetapu ja eutaneesiaga, tuli küsimus EKRE saadikult: „Kuidas kindlustada, et eutanaasia patsiendid ja raviarstid, kes seda läbi viivad, saavad taevasse?”  Mis sellel EKRE fraktsioonil selle taevaga on? Delfi toimetus ütleks, et see on järjekordne EKRE taktika muuta teema hirmsaks ja

Noorte Riigikogu koosseis jõudis esmaspäeval, 2. veebruaril Riigikogusse, kus toimus kaasahaarav istung. Päeva jooksul esitatasid komisjonid kuus seaduseelnõud ning käidi välja muudatusettepanekuid. Esimesena esitas enda eelnõu abistatud enesetapu ja eutanaasia kohta õiguskomisjon. Pärast eelnõu tutvustust tuli esitamisele kirgiküttev muudatusettepanek, mida esitas juba varem enda väljenduste poolest silma jäänud Alexander Reinola. 

Eesti inimeste raha eest korraldatakse täielikku tsirkust tänasel Tartu Rahu aastapäeval. Maksud tõusevad, rahakotid tühjenevad ja saadikud mängivad lolli Riigikogus. Isegi elementaarsetest viisakusreeglidest, nagu esimehe austamine, ei osata enam kinni pidada. Ega see enam ei üllata, küll aga on masendav vaadata, kuidas inimesi röövitakse lolluse rahastamiseks. Selle asemel, et tegeleda

Maaelukomisjonis olid pühapäeval, 01.02 külas sotsiaaldemokraat Maris Neeno, kes tõstatas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduste muutmise eelnõu arutelu raames olulise küsimuse. Kas tasub sulgeda maakohtades paiknevaid gümnaasiumeid ning saata noored keskharidust omandama enda kodust kaugemale suurlinna, sellisesse nagu Tartu ja Tallinn, või peaks vastupidi suunama oma tähelepanu maakondade hariduse taseme tõstmisele? Filosoofiline

Riigikogus võeti just vastu eelnõu, mis seadustab eutanaasia ja abistatud enesetapu. Sellest otsusest saame välja lugeda ainult üht – oravad, sotsid ja sibulad vihkavad Eesti rahvast ja neil on pikaajaline plaan rahvas välja suretada. Eestis on VÄGA kriitiline probleem – rahvaarvu vähenemine. Selle asemel, et tegeleda päris probleemiga, lahmitakse ringi

Eilsel pressikonverentsil teatas Reformierakonna saadik ja palavalt armastatud noormees Trevor Hendrikson, et ta on vaba ja vallaline ning avatud uutele võimalustele.   Nägus riigikogu liige Trevor Hendrikson tunnistas 1. jaanuaril toimunud pressikonverentsil, et ootab oma ellu noort, kuid kiirekasvulist aaria rassist isendit, kes jõuaks kiirelt raieikka. Seejuures tegi noormees ka

Kõik kased ehk valgekoorikuga ehk Aaria puud on kaitstud metshaldjas Taavi Rõivase poolt, et minimaliseerida kliimasoojenemise, Vanapagana (endise Edgar Epstein) ja mustkoorikuga puude poolt. Sellised on majanduskomisjoni teesid ja punktid, mida kavatsevad saadikud esindada Riigikogu istungil. Mainitud on Eesti kultuuri, maailmas populaarsust koguvat Edgar Epsteini (kohandatud eesti keelne versioon) ning

Laupäeval, 31. jaanuaril arutas majanduskomisjon puude kasvu olulisusest rõhutades, et puude kasv raiel ei ole oluline. Uurisime seega erinevate fraktsioonide liikmetelt, kas suurus loeb.    Reformierakonna kaks liiget leidsid, et suurus on oluline, viis vaidles aga vastu. Ülejäänud osalised jäid erapooletuks. Keskerakond leidis, et küsimusele ei ole võimalik vastust anda

Noorte Riigikogus on kujunenud heaks tavaks korraldada avaliku esinemise töötuba. Ka sel korral oli külla kutsutud esineja, kes jagas noortele praktilisi nippe ja värskeid ideid, mis toetavad neid nii Riigikogu päeval kõnepuldis kui ka igapäevaelus. Seekord oli külaliseks Luulea Kuriks – pikaajalise kogemusega kommunikatsiooniekspert, kes on viimase 25 aasta jooksul