EKRE fraktsiooni liikmed jagasid lõunalauas oma kontrivertsiaalsed vaated Hiiumaa suhtes ja olid ähvardanud selle lähiajal isegi “pommiauguks muuta”.
Glehni lossis toimunud parlamendi istungi lõunapausil olid erakonnaliikmete lauas seaduseelnõude muutmise asemel jutuks tulnud hoopis teised teemad.
Lõunalauas kolmeses grupis istunud EKRE fraktsiooni liikmed olid ühiseks vestlusteemaks leidnud nende sügava põhjendamatu viha Hiiumaa ja selle elanikkonna vastu, mida kõnealused isikud ka väga keevaliselt väljendasid.
Oma vihakõnelustes jõudsid nad nii kaugele, et arutasid avalikult Hiiumaa n-ö “auku” pommitamist, “et sellest täielikult vabaneda.”
Justkui eelnevast väitest ei oleks neile piisanud, langesid oma fraktsiooni liikmed vestluse käigus veel sügavamale inimõiguste rikkumistesse, väites, et pomm tuleks lennutada alles siis, kui sinna on kokku veetud kõik Eesti homoseksuaalid, et “lahendada korraga mitu probleemi”.
EKRE fraktsiooni liikmed lõpetasid oma ülesköetud vestluse otsusel, et jäävad siiski oma vihas mõistlikkuse piiridesse ja leidsid, et midagi nii tähtsusetut nagu kõne all olev saar, ei ole vaja isegi enam hävitada.
Selline järeldus püstitas fraktsiooni liikmete seas järjekordse sügava arutelu küsimusel, kas Hiiumaa üldse füüsiliselt meie maailmas eksisteerib või oleks sellest vabanemiseks vaja vaid saar ‘kaardilt rebida’.
Säärane mõttekäik võib luua mulje nagu oleksid fraktsiooni liikmed sattunud vandenõuteooriate küüsi ja ei pruugi enam adekvaatsete otsuste tegemiseks võimelised olla.
Sündmuste toimumise hetkel kõrvallauas viibinud Keskerakonna fraktsiooni liige lisas vestlusele hiljem ka omapoolse kommentaari, milles väitis, et ei ole plaani poolt, Hiiumaa on tema arvates teistest saartest madalamal. “See on ebainimlik ja igati inimõiguste vastane,” kommenteeris saadik.
Pärast info meieni jõudmist on tõenäoliselt igaühe peas tekkinud küsimus, kas Eesti valitsus on läbi üksikinimeste tegevuste killustumas ja on hakanud omaenda riigi vastu pöörama või näitab see just valitsuse tugevaid püüdlusi riiki säilitada, hävitades riigis neile ebatähtsad osad.
Autor: Kertlyn Kiil