Sotsiaalkomisjonimdelegaat Otto Samuel Kahar pidas vastukõne julgeoleku- ja kaitsekomisjoni resolutsiooni vastu, milles juhtis tähelpanu asjaolule, et komisjon, mis peaks julgeolekut väärtustama, paneb selle enda ideedega veelgi suuremasse ohtu.
Kahar tõdes, et julgeoleku- ja kaitsekomisjoni resolutsioon kujutab endast julgeolekuriski – tema sõnul tuleneb probleem resolutsiooni 17. sätte teisest alapunktist, mis käsitleb tehisintellekti rakendamist sõjaplaanide väljatöötamisel. Kahar rõhutas, et selline lähenemine ohustab Euroopa Liidu julgeolekut.
Delegaat selgitas, et tehisintellekti kasutamiseks tuleks süsteemidesse sisestada konfidentsiaalset sõjalist teavet, kuid kogu sõjalise info koondamine ühte tehisintellekti pole turvaline. Euroopa Liidu küberkaitsevõimekus ei ole tema hinnangul piisaval tasemel, et tagada kaitse võimalike Venemaa küberrünnakute eest. Näitena tõi Kahar 2022. aasta juhtumi, mil Venemaa häkkerid tungisid Euroopa Liidu satelliitvõrku.
Kahar märkis, et praeguses olukorras on tehisintellekti abil sõjaplaanide koostamine Venemaa küberründevõimekust arvestades liiga suur julgeolekurisk. Samuti toonitas ta, et tehisintellekti ei saaks langetatud otsuste eest vastutusele võtta.
Kahar lõpetas oma kõne üleskutsega resolutsioon maha hääletada, sest selle vastuvõtmine võiks anda Euroopa Liidu vastastele võimaluse pääseda ligi konfidentsiaalsele sõjalisele teabele.
Julgeoleku- ja kaitsekomisjoni Rootsi delegaat Martin Meriküll, kes kandis ette lõpukõne, alustas oma kõnet solvava märkusega, nimetades Otto Samuel Kahari esinemist „idiootseks”. Sellegipoolest ei läinud komisjoni resolutsioon hääletusel läbi: selle poolt hääletas 25 delegaati, vastu 26 ning erapooletuks jäi 3.
Autor: Carolin Lambing