Esimesel veebruaril külastas kultuurikomisjoni Riina Solman, kelle Postimehe toimetus keeleküsimuste teemalise intervjuu jaoks kõrvale kutsus.
Kas teie arvates on normaalne Eestis küsida enne teenindusse palkamist inimeselt vene keele oskust?
Solman: „Ei ole.“ Tema arvates on kõige olulisem siiski eesti keele oskus, mida tuleb kindlasti õpetada ka vene keelt kodukeelena kõnelejatele ning seda saabki teha siis, kui nõuda kõigilt teenindusvaldkonnas riigikeeleeoskust.
Kas teie arvates kasutavad noored liiga palju ingliskeelset slängi?
Solmani arvates kasutavad kohati noored ingliskeelset slängi liiga palju, aga täna kultuurikomisjonis külas olles ja nähes, et delegaatidel oli suur soov tugevdada eesti keele seadust ning teha kõik selleks, et võõrad keeled meie keelt ei varjutaks, on tal suur rõõm südames, et noored tõesti mõistavad pealetungi teiste keelte poolt. Solman ei kiida heaks nende poliitikute juttu, kes ei näe estonglishis mingisugust ohtu ning selline mõtlemine tundub tema jaoks täitsa pöörane: „Meil on põhiseaduses sätestatud: eesti keel, kultuur ja rahvus – kõige pühamad asjad.“.
Kui olulised on teie arvates sellised noortele suunatud üritused nagu NRK?
Solman: „Need on väga olulised.“. Solman toob välja selle, et on mitmeid aastaid taolistel üritustel osalenud, isegi siis, kui nädalavahetusel tahaks tavaliselt tööst puhata. Solmani jaosk on oluline sellistel ürituste kohal käia, sest ta tahab näha neid noori, kellele ühel hetkel Eesti riik üle antakse. Samuti toob Solmanile alati palju rõõmu ja uhkust, kui ta näeb noori, kes on palju põhimõttekindlamad kui osad tema tänased kolleegid – noored näevad asju kõrvalt selge pilguga ja julgevad asju ausalt välja öelda.
Solman tänavuse Noorte Riigikogu noortest: „On, kellele oma riiki jätta.“
Autor: Maribel Mae