Raha säästmine on teema, mis mõjutab peaaegu igaüht. Financial Times otsustas küsida komisjonide delegaatidelt nende raha harjumusi ja arvamusi. Küsitluse eesmärk oli selgitada, kui palju noored raha säästmise peale mõtlevad.
Enamik noori tunnistas, et nad panevad regulaarselt raha kõrvale, olgu see palgast või taskurahast. Säästmine ei pea alati tähendama suuri summasid, tihti hõlmab see ka väikeste summade „mustadeks päevadeks” säästmist.
Säästunippide seas rõhutasid paljud väikeste summade järjepidevat kogumist, olgu selleks taararaha, säästufondid või digikassa. Samuti öeldi, et alati tuleks mõelda, kas ostetav asi on tõeliselt vajalik ja olla teadlik kuhu raha läheb. Väga hea soovitus oli ka mitte minna tühja kõhuga poodi, sest siis võib juhtuda, et ülekulutad ja ostad asju, mida sul juba on või mida tegelikult vaja ei ole.
Kuu eelarve koostamisele lähenetakse erinevalt. Enamik noori ei tee ranget plaani, kuid jälgivad oma kulutusi kuu jooksul ja arvestavad neid sisseoste tehes. Teised kasutavad eraldi kontosid või üldse ei tee eelarvet, lootes lihtsalt hakkama saada.
Arvamused Eesti majandusest jagunesid kaheks. Mõned olid optimistlikud ja lootsid, et olukord paraneb. Teised olid pigem pessimistlikud ning tõid esile loovamate töökohtade kadumise ja raskused tööle jäämisel. „Eesti majandust iseloomustades, kui seda peaks värviga kirjeldama, siis ta on hall. Olukord pole kiita, kuid see pole ka kõige hullem ning veidi on paranemist näha,” ütles julgeoleku- ja kaitsekomisjoni delegaat Martin Meriküll. „Euroopa majandusel läheb hästi, aga alati võiks minna ka paremini,” lisas ta.
Autor: Grete Vallimäe