Suured arutelud käivad maakomisjonis, mida muuta ning kuidas paremaks teha. Küll aga on üks oluline faktor ka õpetajate palk- oleme kuulnud, et on toimunud streike ning arutelusid, kuid nagu näha, siis kahjuks ei ole palk igal pool võrdne.
Et asjaolusid selgitada, olen ma leidnud vestlemiseks Heliis Tobberi Eesti 200 erakonnast ning Maia Bunderi Reformierakonnast.
Kuna minuni oli jõudnud info, et Reformierakond oli täielikult väite vastu olnud, otsustasin ma uurida, miks see nii oli. Heliis leidis, et peale läbirääkimisi sai asjadesse selgust, kuid enne oli asi olnud vastuolus. „Meil olid päeva alguses veidi ettepanekuid, et mõelda, kas äkki saab kuidagi veel midagi teha, võibolla teistmoodi käsitleda seda teemat,” leidis Maia. Kuna otsus tõsta maaõpetajate palka oli vastu võetud eile, siis pidid nad selle juurde jääma.
Kohene nõustumine või vastuväited?
„Kas algul hääletasite siis te selle vastu ning miks?” Heliis tõdes, et tõesti täna tuli alles välja, et Reform ei ole ikka selle poolt, kuigi eile võeti see vastu. Maia aga omalt poolt leidis, et jäädes 1,4 kordaja juurde, siis Reformi poolt mõeldigi rohkem sellele, kust see raha tuleks ning kas see kordaja peaks nii suur olema. Lõpuks siiski jäädi selle sama kordaja juurde. Tulles veel tagasi Heliisi vaatenurga juurde, selgus, et tänane olukord oli tulnud suure pauguna, sest Reform tõesti tuli täiesti uue ideega peale, mistõttu oli ka tekkinud natuke komisjonis lahknemisi kaheks, aga kiirelt selgitati välja see, et kuna eile sai see vastu võetud, siis nii ka jääb. Küll aga tekkis Reformil seepeale küsimus, et mis oli see täiesti uus idee, mille nad välja olid käinud. “Te tõitegi välja selle, et rohkem õpilasi juurde tuua, aga kust need õpilased tulevad? See refereeris natukene eelmisel aastal toimunud Isamaa eelnõule, kus oli sigimispüha, et lapsi juurde saada, aga see kuidagi ei seondunud meie teemaga,” sõnas Heliis.
Maaõpetajate palk
„Millised on teie peamised väljavaated maaelukomisjonis? Saan aru, et teil veidi erinevad need.”
Heliis tõi välja, et olles pikka aega maal elanud, näeb ta õpetajate palka probleemina ning usub, et tõesti tuleks tõsta alammäära palka, sest maal saavad õpetajad vähem palka kui linnas. Näiteks tõi ta Elva, kus on õpetajate umbkaudne palk 1800 eurot, kuid Tallinnas on palk tõusnud üle 2000 euro ning see vahe on tõesti märgatav. Linn ja maa peaksid muutuma konkurentsivõimeliseks, sest praegu on linn kõrgel positsioonil ning maapiirkonnad pigem madalal. „Ma ei vaidle üldse vastu sellele, et õpetajate palka võiks tõsta, seda vahet siis vähendada linna ja maa vahel. Võib-olla lihtsalt leian, et võiksime keskenduda veidi rohkem teistele teguritele. Täna meil käidi rääkimas ka, et õpetajate palk juba on kõrgem, võrreldes teiste valdkondadega maal. Ehk ei ole palk ainuke asi, kuidas õpetajaid meelitada maale. Ma ei ole selle vastu, aga ehk peaks vaatama ka teistes suundades veidi,” tõi välja Maia.
Autor: Kadriann Ruul