Seoses ERRi avalikustatud skandaalse koostööleppega, mille neli riigikogu fraktsiooni eile Reformierakonna vastu sõlmisid, jääb tahes-tahtmata mulje, et Reformierakond on jäänud lõplikult üksi. Kuidas Reformierakond sellest raskest seisust pääseda loodab?
Hoolimata suurest saadikute arvust, ei näi, et Reformierakonna eelnõu sellisel moel piisavat toetust koguda saaks. Ainus võimalus selleks oleks suure koalitsiooni ühtsuse murenemine. Seni aga paistab, et mureneb hoopis Reformierakonna fraktsiooni enda ühtsus – Isamaa eelnõu hääletusel pidasid küll koalitsiooni hääled, ent Reformierakond ei suutnud täies koosseisus eelnõu vastu hääletada (puudu jäi suisa 6 häällt).
Eilseid sooje suhteid Keskerakonnaga pole siiski lõplikult unustatud. Reformierakonna esindaja Oskar Pukk, kes nimetas muuhulga ilmsiks tulnud lepingut „libadokumendiks“, lootis veel, et nende abiga on võimalik saada häälteülekaal. Siim Viilukas toonitas veel, et dokument ei ole seaduslikult siduv ning et kõik on veel võimalik.
Üldiselt loodab Reformierakond aga pigem saadikute isiklikule maailmatajule ning südametunnistusele. Saadik Reti Eedra sõnas: „Eelnõuga ajame õiget asja, see on selline mida nad [Keskerakond -E.R] peaksid inimestena toetama. Me oleme väga pettunud, kui Keskerakond seda ei tee.“
Oskar Pukk lisas hiljem velgi lootusrikkamalt: „Tulevad need hääled, kes tunnevd, et see on Eesti riigi asi, ning kuna me teame, et see on Eesti riigi asi, siis pole küsimust, et siit kõik hääled, kaasarvatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hääled.“ Siim Viilukas arvas veel, et erakondlik kuuluvus jäetakse siin kõrvale.
Jääb vaid veidi oodata, et näha kuidas Reformierakonna eelnõud lõpuks toetatakse. Praegu teadaolevate andmete põhjal ei paista vundament selle õnnestumiseks aga sugugi stabiilne.
Autor: Ellen Roper