Kuidas kujunevad noorte hoiakud läbi meelelahutuse ja poliitika?
Meelelahutus ei ole enam pelgalt ajaviide – sellest on saanud oluline jõud, mis mõjutab noorte väärtushinnanguid, hoiakuid ja arusaamu ühiskonnast. Filmid, seriaalid, YouTube’i kanalid, taskuhäälingud ja sotsiaalmeedia kujundavad seda, kuidas noored mõtestavad poliitikat, õiglust, keskkonnaküsimusi ja inimõigusi. Küsimus ei ole selles, kas meelelahutus noori mõjutab, vaid kuidas peaks poliitika sellele mõjule reageerima.
Meie reporter külastas kolme komisjoni, et uurida, kuidas noorte hoiakud kujunevad ning milliseid samme võiksid poliitikud ja riik astuda, et meelelahutuse mõju kas suunata või vajadusel piirata.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Liisa Pae majanduskomisjonist tõdes, et sotsiaalmeedia mängib tänapäeva noorte elus keskset rolli. Tema sõnul on infoküllus sedavõrd suur, et nähtud ja kuuldu ei kao hetkega, vaid talletub inimeste teadvusesse. Pae hinnangul mõjutavad noori eriti autoriteetsed või tuntud isikud – kui mõne sisulooja või avaliku tegelase vaated kattuvad noore enda omadega, kiputakse tema sõnumeid ka kergemini uskuma.
Võimalike meetmetena rõhutas Pae, et ka poliitikud peaksid olema mõõdukalt sotsiaalmeedias aktiivsed ning edastama oma sõnumeid selgelt ja arusaadavalt. Intervjuu lõpus lisas ta, et riigil on roll meelelahutuse reguleerimisel, kuid seda ei tohiks teha liiga rangelt. Oluline on tema sõnul teadvustada inimestele, et ka meelelahutusel, nagu kõigil teistel ühiskonnaelu osadel, on piirid, millest üle ei tohiks minna.
Keskerakonna saadik Marjeta Raid õiguskomisjonist jäi küsimusi kuuldes algul mõtlikuks, kuid leidis peagi vastused. Tema sõnul on noorte seas eriti populaarne muusika ning sageli tekivad küsimused noorte muusikavalikute mõju kohta. „Oleneb, mida sa tarbid. Levinud on ütlus: ümbritse end sellega, milline sa tahad olla,“ sõnas Raid, võrreldes roppude laulutekstide mõju halbade eluotsustega. Samuti tõi ta välja, et filmid, eriti dokumentaalfilmid, võivad noori vaimselt mõjutada ja panna neid sügavamalt kaasa mõtlema. Tänapäevase näitena mainis ta Triibupastat ning varasemast ajast 5miinust. Meetmena soovitas saadik, et poliitikud võiksid ise rohkem meelelahutust luua ning tuua noorte igapäevaellu tagasi põnevust ja kaasahaaravust.
Reformierakonna saadik Mikk Artur Mikfelt kultuurikomisjonist tõdes mõtliku ilmega, et viimasel ajal on märgata hoiakute muutumist ning käitumise muutumist ekstreemsemaks. Kui rääkida platvormidest, millel on noortele suurim mõju, nimetas ta kindla vastusena TikToki. Mikfeli hinnangul ei kõneta traditsiooniline meedia, näiteks Eesti Rahvusringhääling, noori enam samal määral kui varem. Võimalike lahendustena rõhutas ta vajadust vähendada emotsioonidega manipuleerimist. „Nalja võib ikka teha, kuid selle kõrval peaks olema ka sisuline arutelu,“ märkis saadik.
Autor: Elerin Tasang