Laura Danilase lugu on ideaalne näide, et MEP ei ole lihtsalt kooliprojekt, vaid hüppelaud nendele noortele, kes tahavad maailma muuta. Õpetaja poolt MEPile suunatud välis- ja kaitsepoliitikahuvilisest Laurast on tänaseks saanud kaitseministeeriumi küberpoliitika valdkonnajuht, kes räägib kaasa lausa rahvusvahelisel tasandil.
Laura, millega sa igapäevaselt tegeled?
Töötan kaitseministeeriumis küberpoliitika valdkonnajuhina ehk tegelen peamiselt rahvusvahelise aga natuke ka siseriikliku küberpoliitikaga. Hetkel vean ka ühte suurt projekti, IT-koalitsiooni, mida juhivad Ukraina toetuseks Eesti Kaitseministeerium ja Luksemburg. Korraldan ka muid erinevaid küberpoliitikaga seotud kohtumisi ja poliitikat iseennast – minu portfell on üsna lai. Üheks enda suurimaks huviks pean kultuuri – mulle meeldib väga teatris ja kontsertidel käia ning lugeda. Ka sport mängib minu elus suurt rolli, tegelen tantsimisega ning käin võimalikult palju koeraga looduses. Suvel mängin golfi ja talvel suusatan ehk tegevust jätkub küllaga.
Kuidas, miks ja millal sattusid esimest korda MEPile?
Ma arvan, et see võis juhtuda aastal 2014. Mäletan seda, et toona oli MEP suunatud vaid gümnaasiumiõpilastele ning mind suunas kooli-MEPist osa võtma minu väga hea ühiskonna- ja ajalooõpetaja. Kooli-MEP tähendas seda, et MEPi formaat toodi meie kooli ning seal osalesid vaid minu gümnaasiumikaaslased. Millegipärast arvas õpetaja, et minagi võiksin sellest osa võtta. Aktiivse õpilasena nagu ma siis olin, otsustasingi, et võtan üritusest osa. Minu meelest äkki sealt edasi tuligi üleriigiline MEP, kus ma olin õiguskomisjonis. Põhimõtteliselt jah, minu MEPi teekond algas kooli kaudu tänu minu õpetajale, kes mind üritusest osa võtma suunas.
Millised olid sinu ootused / eelarvamused enne MEPil osalemist?
Ma arvan, et ma ei osanud midagi otseselt ette aimata. Nagu eelnevalt ütlesin, siis esimest korda üleriigilisel MEPil osaledes olin õiguskomisjonis ja kuigi ma kahjuks ei mäleta, mis teemaga me tegelesime, siis mäletan, et komisjonis toimusid väga aktiivsed arutelud ning mõtlesin omaette, et Oh, my God, millesse ma ennast seganud olen. Konkreetseid ootuseid mul üritusele ei olnud, sest ma polnud varem sellise formaadiga kokku puutunud. Ma lihtsalt teadsin, et see on mingisugune väga äge projekt ja mul oli hea meel sellest osa saada.
Mis on sinu kõige eredam mälestus või kogemus MEPilt?
Mul on MEPi kogemusi päris erinevaid. Osalesin mitmeid aastaid nii delegaadi, komisjoni esimehe kui ka presidendina, aga koheselt midagi ülieredat ei meenu. Kui aga midagi välja tuua, siis kunagi olin Eesti MEPi ajal väliskomisjoni delegaat ning tegin lõpukõne, milles tsiteerisin Lennart Meri: “ Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis”. Sain sessiooni presidendilt noomida, et ma selliseid sõnu riigikogu kõnepuldis kasutan. See olukord on mul väga eredalt meeles, sest ma üldiselt ei kasuta selliseid sõnu, olen väga viisaka kõnepruugiga. See tuli mulle üllatusena, et just mina sellise asja eest pragada sain. Muidu ma arvan, et kõik MEPilt saadud eredad mälestused ja emotsioonid taanduvad nendele sõpradele ja inimestele, kes tänu MEPile täna mu elus on ja kellega meil elu vahetevahel huvitavates kohtades ristub. Siis ma jään alati mõtlema, et nende nägudega tutvusin mitmeid aastaid tagasi ning siiani on inimesi, kellega ma praegu ka tööalaselt läbi käin. Neid pole väga palju, aga siiski on huvitav tagasi mõelda, et kõik sai justkui MEPilt alguse, mis on minu meelest väga äge.
Kuidas mõjutas MEP sinu arusaama poliitikast, Euroopa Liidust ja maailmast üldisemalt?
Rohkemal või vähemal määral see kindlasti mõjutas. See tekitas suuremat huvi ühiskondlike ja aktuaalsete teemade vastu, eriti just rahvusvahelisest vaatepunktist ehk sellest, mis väljaspool meie piire toimub. Võttes arvesse seda, millega ma praegu tegelen, on MEPil selles kindlasti oma roll olnud.
Kandideerisid juba gümnasistina kohalike omavalitsuste valimistel ja osutusid ka valituks. Millest selline otsus ja mis sulle selleks hoogu andis?
Tegelikult osutusin valituks, kui õppisin ülikoolis 1. kursusel. Olen alati olnud selle poolt, et kui sa tahad midagi muuta, siis alusta iseendast. Hästi lihtne on kritiseerida ja mõelda, kuidas asjad võiksid olla, aga palju suurem samm on see, et sa ise otsustad teemadel, mis on probleemsed, kaasa rääkida ja oma lahendusi välja pakkuda. Ilmselgelt on see hästi suur otsus. Minu jaoks oli kohalikul tasandil kandideerimine täiesti uus maailm, aga ma olen väga tänulik ja mul on väga hea meel, et ma tookord valituks osutusin. Tegelikult on seda nüüd juhtunud lausa kaks korda, ka 2021. aastal. Ma olen inimene, kes tahab juurde õppida ja areneda ja ma arvan, et see oli selleks väga hea võimalus. Valituks osutumine võib-olla polnudki niivõrd oluline kui see, et ma saan väga hea kogemuse. Saan kaasa rääkida ning kampaania-maratonist osa võtta – see kõik oli midagi, mida ma toona esimest korda tegin. See oli väga huvitav ja õpetlik kogemus, soovitan teistelgi kandideerida. Kohaliku tasandi poliitika on minu meelest kõige lihtsam võimalus oma kodukoha poliitikas kaasa lüüa ja minu meelest on noortesse kandidaatidesse suhtumine viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Kui varasemalt olid inimesed seisukohal, et mida noored üldse teavad ja et miks keegi peaks neid elukogenematuna usaldama, siis tegelikult ma näen ja saan ka omast kogemusest öelda, et just vanemad inimesed on need, kes tahavad noori toetada. Vanemad põlvkonnad on hakanud noori usaldama – see tagasiside, mis mina näiteks tänavakampaaniat tehes sain, oli igati positiivne. Noortel on tegelikult väga suur võimalus kaasa rääkida ning isegi valituks osutuda. Eri põlvkonnad näevad, et noored on tulevik ja nad on juba praegu valmis tulevikul laskma otsuste langetamisel kaasa rääkida.
Mis olid kandideerimisprotsessi kõige suuremad väljakutsed?
Kuna ma inimesena ei ole selline, kes oskaks ennast müüa või tahaks erilist tähelepanu, siis see, et ma lähen tänavale ja hakkan täiesti võhivõõraste inimestega rääkima, oli minu jaoks väga raske. Olin energiast täiesti tühi – kogu aeg inimestega suhelda just niimoodi, et lähen ja küsin, et kas te valima lähete ja kelle poolt teie hääletada kavatsete, see oli ikka väga suur eneseületus. Muidugi toimusid ka valimisdebatid, kus ma olin kõrvuti inimestega, kes olid juba mitmeid aastaid poliitikas tegevad olnud. Tekkisid mõtted, et miks ma seda teen – eks seda ebakindlust oli väga-väga palju. Lõpuks mõtlesin, et okei, vahet ei ole, läheb nagu läheb, mina annan endast parima. Olen täna väga õnnelik ja tänulik, et ma olen saanud seda asja kaasa teha. Meil on Tartus olnud alati väga tugev ja kokkuhoidev meeskond, kes toeks on olnud. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et valimisperioodil kasvab inimestel sinu vastu huvi ja aktiveeruvad ka need, kes sinuga sarnast maailmavaadet ei jaga ning kes seejärel võivad sulle kirjutada kirju või tänaval kui ka baaris mitte väga häid sõnu öelda. See aga lõpuks ongi see, mis paksu nahka kasvatab, aga kindlasti tuleb selliste negatiivsete aspektidega samuti arvestada. Lõppkokkuvõttes arvan, et noorel inimesel on kandideerimisest ja ühiskonnas kaasa rääkimisest ainult võita.
Töötad hetkel kaitseministeeriumis. Kas kaitsepoliitika pakkus sulle huvi juba enne MEPil osalemist?
Kaitsevaldkond ja välispoliitika üldisemalt on mulle pikalt huvi pakkunud. Mäletan, et juhtisin MEPil väliskomisjoni ja teemaks oli Süüria, mis oli äärmiselt huvitav. Terrorism ja julgeolek on alati olnud need teemad, mille kohta meeldib mulle lugeda, dokumentaalfilme vaadata ja arutelusid kuulata. Ma arvan, et see, et ma töötan siin, kus ma praegu töötan, on olnud väga tugevalt mõjutatud sellest, et mul on juba varasemalt hästi suur huvi kaitsepoliitika vastu olnud.
Mida MEP sulle eluteele kaasa andis ja kuidas see sind su tänastes tegemistes toetab?
Ma arvan, et MEP on mulle andnud väga palju. Nagu ma ka enne välja tõin, siis sain MEPilt uusi sõpru. Kohtusin intelligentsete inimestega, kes minuga sarnaseid huvisid ja ka maailmavaadet jagavad. Öeldakse ikka, et ole ühes ruumis nende inimestega, kelle juures tunned, et sa oled seal ruumis kõige rumalam. MEP on suurepärane võimalus olla ruumis inimestega, kellele sa vaatad alt üles. Kindlasti suurendas MEP ka minu huvi ühiskonna toimimise, erinevate aktuaalsete teemade ja välispoliitika vastu. Kui isikuomadustest rääkida, siis ma arvan, et MEP muutis mind avatumaks, andes mulle julguse sõna võtta ja argumenteerida.
Kui meenutad enda MEPi-kaaslasi, kes neist on sind oma hilisema teekonnaga kõige rohkem üllatanud?
Üks minu väga hea sõber, kellega koos MEPile tulime. Arvasin alati, et temast saab diplomaat või poliitik või riigiametnik, aga nüüd on ta hoopiski Haapsalu ühe kõige ägedama restorani omanik ja tegevjuht. Ma arvan, et tema on mind kõige rohkem üllatanud, sest ta valis hoopis teise suuna, mida mina oleks eales arvanud, et ta valib. See on muidugi olnud väga positiivne üllatus. Mul on tohutult hea meel tema üle ja tunnen suurt uhkust selle üle, mida ta saavutanud on. Ma olen kõrvalt näinud, kui pühendunud ta selle koha elushoidmisele on ja kuidas see koht on arenenud võrreldes sellega, milline see siis oli, kui tema selle koha omanikuks sai. Tema karjääriredel on olnud minu jaoks kõige üllatavam.
Kui MEPil osalemine oleks kõigile 9. – 12. klassi õpilastele kohustuslik, siis mis ühiskonnas muutuks?
Selle mõju oleks kindlasti positiivne. Kuigi ma kohustuslikke asju väga ei poolda, siis ma arvan, et MEP võiks kindlasti olla koolide õppekavas esindatud, näiteks ühiskonnaõpetuse raames. See aitaks õpilastel aru saada, mis toimub siseriiklikult, mis toimub välispoliitikas ning hõlbsustaks selliste teemade vastu huvi tekitamist. MEP soosib intelligentsete ja asjalike kodanike pealekasvu, kes teavad, mis on nende õigused ja kes oskavad kaasa rääkida, kui näiteks valimised tulevad, ükskõik kas valijana või kandidaadina. MEPil osalemine tekitab arusaama ühiskondlikult olulistest teemadest ja aitab noorel inimesel kujundada enda maailmavaadet, mitte seda, et keegi tuleb ja ütleb, et vali meid, sest me lubame tasuta asju. Noor saab aru, mis on need väärtused, mis tema jaoks olulised on ning saab sellest tulenevalt hilisemas elus valikuid teha.
Autorid: Karoli Harjus & Andra Liisa Reimaa