Rääkisime kaitse- ja julgeolekukomisjoni delegaadi Grete Kaljurannaga Euroopa turvalisemaks muutmisest. Kas Euroopa on muutuseks valmis ja mida saab teha tsiviilisik selle toetamiseks?
Kas Euroopa kaitsetase on hetkel piisavalt tugev?
Me näeme pidevalt vaeva, et eriti siin idapiiri ääres seda parandada, kuid alati saab see olla tugevam ja meie rohkem ettevalmistunud. Kindlasti on murekohti nagu Suwalki koridor, mis on selline 100 kilomeetrine jupp Kaliningradi ja Venemaa vahel. Kui see läheb, siis on Balti ja Skandinaavia riikidel suhteliselt halvasti. Idapiiril ongi selliseid murekohti, millele võiks rohkem tähelepanu pöörata.
Mida on vaja Euroopa kaitses muuta?
Ennekõike suhtumist, sest päris paljudel riikidel, kes on NATO liikmed, aga pole Venemaaga hetkeses olukorras otseselt seotud ei suhtu hetkel olevasse olukorda tõsiselt. Riigid näiteks Hispaania. Meil on suur asi see, et Eesti näeb vaeva ja suunab SKP-st 5% kaitsekuludele, aga Hispaania, kes on kaugemal ei pea seda nii oluliseks, ei täida seda normi. Neil on lihtsalt selline mõtteviis, et nad on nii kaugel ja neid see ei mõjuta ning nad saavad selles olulisusest aru alles siis, kui sõda algab.
Kuidas mõjub Euroopa Liidu turvalisemaks muutmine Euroopa Liidu rahakotile?
Meil on kaitsefond, mis on ilmselgelt alarahastatud ja ei saa piisavalt tähelepanu. Tänu sellele ei saa me viia läbi neid otsuseid, mida me tahame. Praegu on mõtet sellele rohkem panustada, et meil oleks hiljem kindlam ja tõelise ohu möödudes on meil parem majandus tagasi ehitada.
Kui kaua võtab Euroopa Liidu turvalisemaks muutmine aega?
Seda ei tea ja ei oska öelda, sest me ei tea millal sõda Venemaa ja Ukraina vahel lõppeb ja kas agressor otsustab võtta suuremaid samme ja tegeleda hübriidsõjaga.
Kuidas reageeriksid teised riigid Euroopa Liidu turvamisele?
Selles mõttes, et Trump ja Ameerika on muutlik vorm ja tundub, et nad on pigem Euroopa poolel, kuigi sedagi mõningate erisustega.
Mida saaks teha tsiviilisik, et aidata kaasa Euroopa Liidu turvalisemaks muutmisele?
Tsiviilisik võiks hetkestes oludes riigikaitse rahastuse teemasse süveneda. Seda põhjusel, et ta teaks, kuhu maksuraha läheb ja ei vinguks selle üle. Samuti, kõik, kes on huvitatud kaitseväest, võiksid minna või osaleda selleteemalistel koolitustel, et olla kriisiolukorra tekkel selleks ette valmistunud.
Autor: Robin-Marc Sakkos