27.septembril intervjueeris POLITICO toimetus väliskomisjoni delegaate Rasmus Karnerit ja Jürgen Öebiust. Artiklis on juttu nii Trumpi mõjust Euroopale kui ka sellest, kuidas teatud riigid ei suuda USA-ga võrdselt kaitsesse panustada. Milliseid võimalusi on väliskomisjoni liikmed nende probleemide lahendamiseks välja mõelnud?
Kas see, et Trump valiti uuesti presidendiks mõjub transatlantilistele suhetele positiivselt või negatiivselt?
Rasmus Karneri arvates Trumpi valitsus kindlasti mõjutab transatlantilisi suhteid ning kuna liidrid vahetuvad igas riigis ja piirkonnas niikuinii, siis see ongi selline väljakutse, millega peab arvestama. Hetkel on liiga vara öelda, kas see mõjutab positiivselt või negatiivselt, sest see oleneb sellest, kui hästi Euroopa suudab USA uue administratsiooniga koostööd teha. Loomulikult peavad ka eestlased sellega vaeva nägema, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahelisest suhtlusest võimalikult positiivset tagasisidet saada.
Ka Jürgen Öebius näeb olukorda nii, et veel on positiivsest ja negatiivsest mõjust rääkida liiga vara, kuid praeguste andmete põhjal Euroopa Liidule mõjuvad Trumpi otsused ikkagi pigem negatiivsemalt. Euroopa Liit peab leidma uusi lahendusi, kuidas Ameerika Ühendriikidest vähem sõltuda, sest kui me jälgime tariifide teemat, siis need tollimaksud, mida USA kehtestas, ajavad selle olukorra ikkagi üle võlli.
Kas Euroopa sõltub liiga palju USA-st või peaksime neist hoopis veel rohkem sõltuma?
Karneri arvates sõltub Euroopa kindlasti liiga palju Ameerika Ühendriikidest, kuid naljakas on vaadata, kuidas USA sõltub Iisraelist sama palju, kui meie USA-st. Ebanormaalne on see, et kuigi Euroopa Liidus on rohkem inimesi kui USAs, siis meie SKP on nendega võrreldes siiski väiksem. Normaalne ei ole ka see, et me oma kaitse osas liialt USA-le loodame, sest Trump kasutab just seda, näiteks kauplemisel, põhilise ähvardusena.
Öebiuse arvates peaks Euroopa Liit sõltuma ennekõike endast. Tuleb vähendada sõltuvust USA-st, sest nagu eelnevalt mainitud, Trump ei karda seda ära kasutada. Ta teab, et paljud teised riigid sõltuvad Ameerika Ühendriikidest – Trumpil on seda väga kerge enda kasuks pöörata.
Kas Trump suudab Balti riike kaitsta?
Karneri arvates on hea näide see, et mida need 500 Ameerika sõdurit, kes siin Eestis on, suudaksid üldse suure Vene armee vastu teha. Võib-olla nad ei saagi paljuga vastu hakata, aga point on selles, et kui raketid hakkavad lendama ja mõni neist kukub mõne Ameerika sõduri peale, kes selle tagajärjel hukkub, siis see tõmbab ka USA kohe sõtta – see on meie suurim julgeoleku kindlustus. Ameerika võtab alati väga tõsiselt oma sõdurite ja kodanike surma ning nad on arvestanud sellega, et kui sõdureid siia tuua, siis hukkumise risk on olemas ja nad on valmis meid kaitsma – muidu nad neid sõdureid siia ei tooks.
Öebius nõustub Karneriga, sest tuues näiteks kasvõi Iisraeli ja Palestiina vahelise konflikti, siis Trump on Iisraeli poolt, sest ta usub, et see riik on Idarajoonis ainuke demokraatlik riik. Loomulikult on Trump nõus Baltimaid kaitsma, sest kui Venemaa meid okupeerima peaks, siis tekib USA-l sõjakartus ka oma riigi kontekstis.
Kas teie arvates kasutab Trump oma mõjuvõimu ebaeetilistel eesmärkidel või on sellest Euroopale ka mingit kasu?
Karneri arvates on olukorras nii ebaeetilisust kui ka kasu Euroopa Liidule. Euroopal oligi aeg üles ärgata ja mõista, et ei saa sõltuda ainult teistest ning on aeg endal jalad alla võtta. Euroopa on varem liialt Ameerika peale lootnud ning nüüd on rohkem kui pooltes riikides kohale jõudnud „ärkamise aeg”. Trump kasutab oma positsiooni ära, kuid ta ei saa aru, et meie Euroopaga seisame samasuguste eesmärkide eest, et maailma paremaks muuta.
Öebius näeb, et Euroopale on Trumpi tegevus osaliselt kindlasti kasuks ning oluline on see, et Euroopa muutuks lõpuks rohkem iseseisvamaks. USA ikkagi impordib väga palju toodanguid – kohutavalt palju. Saame öelda, et Trump teeb USAs täpselt samat asja, mida Euroopa Liit teha üritab: muuta end iseseisvamaks.
President Trump on avaldanud mitmeid kordi oma arvamust selle kohta, et NATO liikmesriigid ei panusta piisavalt kaitsesse samas, kui USA suudab panustada oma SKP-st 5%. Kas USA vastutab teiste NATO liikmesriikide eest liiga palju?
Karner näeb olukorda nii, et ebavõrdne panustamine kaitsesse on siiski vale. NATO loodi põhimõttega, et riigid kaitseksid teineteist võrdselt. Itaalial on näiteks palju väiksem julgeolekuoht kui on Eestil või Leedul, aga see ei tähenda seda, et ta peaks panustama vähem kui teised riigid. Olukord võib iga hetk muutuda ning teised riigid peavad olema valmis kaitse nimel koostööd tegema.
Öebiuse arvates USA ikkagi jääb NATO-t edasi toetama, sest kui peaks mingi konflikt tekkima ja kõige halvemal juhul Venemaa reaalselt laienebki, siis ohustab see ka Ameerika Ühendriike. Kõik Euroopa Liidu riigid võiksid loomulikult selle 5% oma SKP-st panustada, kuid juhul, kui mõni riik selleks võimeline pole, siis tuleb hakata välja mõtlema kompromisse.
Mida teha nende riikidega, kes ei suuda panustada oma SKP-st seda 5% kaitsesse?
Karner ja Öebius arvavad, et Euroopa Liidul võiks olla ühine kasiino, kus näiteks kaks riiki saavad võtta pool oma SKP-st nii, et üks paneb panused punasele, teine mustale ning nii ei kaotaks tegelikult kumbki riik. Kasiinosse läheksid riikide esindajad ning hakkaksid oma riigi rahade peale mängima – see oleks maailmale väga kasulik.
Jääme ootama, kuidas väliskomisjoni delegaadid kavatsevad Euroopa ja USA vahel tekkinud arusaamatusi ja probleeme oma resolutsiooni abil lahendada.
Autor: Maribel Mae